“Olime veidi üle kuue aasta koos olnud ja selleks ajaks ka väikese tütre vanemad, kui tuli otsus abielluda. Kihlusime kevadel ja abiellusime augusti alguses.

Alguses plaanisime ainult kahekesti Õnnepaleesse minna. Siis otsustasime, et kutsume ka kaks oma parimat sõpra. Aga kuidas sa kutsud ainult kaks kui neid häid sõpru on tegelikult rohkem? No ja siis parim sõbranna mainis, et tema sugulase elukaaslane on pulmakorraldaja. Nii me tutvusimegi Merily ja Taagoga ja oleme ütlemata õnnelikud selle üle!
Meil olid veidi ebatraditsioonilised pulmad. Ainult sõbrad, mitte ühtegi sugulast. Kogu kihlus ja pulm ise olid kiivalt saladuses hoitud. Kartsime, et pärast pulma on sugulased solvunud aga tegelikult oldi väga mõistvad. Peigmehe pere elab Kanadas ja olnuks keeruline neid kõiki siia lennutada. Et ei oleks (ainult) ülekohtune nende suhtes, otsustasime ka pruudi sugulased teadmatuses hoida.

Meil oli kohe algusest peale visioon, et mingi osa pulmadest peab toimuma merel purjekal ja pidu ise toimuks samuti kusagil mere ääres. Meri on nii meie teema ja ilma selleta ei kujutanud nii tähtsat päeva ette.
Valmistasime oma pulmakutsed ise. Tahtsime, et oleks natuke huvitavam kui lihtsalt tavaline kutse ümbrikus. Kirjutasime enda tutvumisloo paberile ja voltisime väikesed origami laevukesed. Kutse keerasime rulli ja pistsime selle liiva ja teokarpidega täidetud pudelitesse. Pudel, laevukesed ja meie tutvumislugu läksid igaühele personaalselt valitud karpi, mida külaline saaks hiljem edasi kasutada millegi muu hoiustamiseks. Lisaks said külalised omale ülesandeks ise samasugune paadikene voltida ja pulma kaasa võtta. Hiljem pulmas said nad teada, et nüüd tuleb paberile oma head soovid kirjutada ning see koos endatehtud paadikesega aartekistu poetada. Aaretekirstu avame koos soovidega oma esimesel pulma-aastapäeval.

Kutsetele kirjutasime ka mida kinkida. Me ei tahtnud endale mitte midagi aga mõtlesime, et oleks tore toetada neid, kellel on väga abi vaja. Palusimegi pulmakingi asemel teha annetus Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule.

Mis puudutab pulmapidu, siis unistasime, et tseremoonia toimuks Tallinna lahel ja vanal puust purjelaeval. Täpselt seda me ka saime. Pulmakorraldaja suutis meile ülikiiresti leida sobiva purjeka ning sealt edasi ei olnudki enam midagi väga planeerida. Nali! Tegelikult oli tööd ikka palju aga selle töö tegid suures osas ära Taago ja Merily.
Peale tseremooniat suundusime lennusadamast vaneaegase pulmaauto ja uumikumbussiga (külalised olid bussis) Viimsisse restoran Paati, kus toimus pulmapidu. Saime oma soovi pulmad mere ääres!
Meie õhtujuhiks oli mustkunstnik Meelis Kubo, kes õnneks pruuti ära ei kaotanud ja pooleks ka ei saaginud. Küll aga pani ta mingi valemiga kahvlid käes sulama ja tegi veel nii mõnegi triki, mida enamus külalisi ilmselt ei ole veel lahti jaganud.

Nii purjekal kui restoranis mängis meile kolmest vennast koosnev bänd Trio Comodo, kes suutsid esitada nii klassikalisi muusikapalu kui tantsumuusikat. Kaalusime mitme erineva variandi vahel, et keda pulma mängima kutsuda. Oleme nii rahul, et lõpuks Trio Comodo juurde pidama jäime.

Nii purjekas Hoppet kui restoran Paat olid kaunistatud väga maitsekalt roheliste taimede, veidi rukkilillede ja kipslillega. Teokarbid siin ja seal. Meresool. Vanaaegsed küünlajalad. Küünlad igal pool, lipukesed, tulukesed rõdul. Midagi ei olnud liiga palju ega liiga vähe. Kokku imearmas ja romantiline. Ahti Lyra ja Merily teadsid täpselt, mis kuhu sobiks. Ise ei oleks me ilmaski niimoodi kaunistada osanud.

Pulmi planeerides mõtlete võib-olla, et ah, milleks see või teine. Hoiame kokku. Tegelikult ärge hoidke. Kõik need näiliselt pisikesed asjad, mille otstarbest võib-olla alguses ise aru ei saa aga pulmakorraldajad soovitavad, mängivad tegelikult suurt rolli üldmuljes. Inimesed, kes pulmi korraldavad on kõike seda õppinud ja loodetavasti pole teie pulm nende päris esimene töö. Usaldage neid.
Pulmapäeval võib esineda ja kindlasti ka esineb ootamatuid olukordi, millega tuleb kiirelt tegeleda.. Kui olete palganud pulmakorraldajad, siis teie ei pea nende probleemide lahendamise pärast oma pead vaevama. Igasugused takistused, mis ette tulevad, veeretavad pulmakorraldajad tee pealt eest nii et teile jääb enda pulmadest vaid imeline mälestus ja hallid karvad on kellegi teise peas.”