Gairi ja Päärn on inimesed, kes pakatavad positiivsusest ja elujõust. Täpselt selline oli ka nende pulmapäev – täis naeru, energiat ja üllatusi.

Kõik sai alguse aga sellest, et pruut ütles peigmehele “JAH” ning sealt algas 10 kuud kestev pulmapäeva planeerimine.
Pruudil oli kindel soov, et abielu sõlmimine peab aset võtma rannas. Kõik muu tuli iseenesest.
Siiski oli veel üks unistus – sirelid. Paljud floristid siiski keeldusid antud ideed ellu viima – juuli ei ole just kõige ideaalsem kuu sirelipulmaks. Niisiis leppis pruut juba alternatiiviga. Pulmapäeva hommikul ilmus aga meie florist, Ahti Lyra, välja sirelitega. Pruut oli liigutatud pisarateni.

Pulma põhieesmärk oli teha üks mõnus ja meeldejääv pidu sugulastele ja sõpradele. “Viisime ellu selle, mis meile meeldib. Me ei mõelnud igal sammul, et kus me nõus kokku oleme hoidma. Uurisime kogu aeg iga hinnapakkumise peale, et mis see keskmine tavaliselt on ja sealt lähtusime kas oleme nõus maksma keskmist, rohkem või meie jaoks ikkagi liiga palju.

Kui küsida, kas tegime plaanides ka olulisi järelandmisi, siis vastus on jah. Päev enne pulmi saime kõne, et torditegija on EMOs ja ei ole võimeline pulmatorti tegema, siis oli ikka shokk küll. Õnneks (!!) tegi pulmakorraldaja nii, et pruutpaaril oli tort. Mitte küll nii nagu algselt sooviti, aga vähemalt oli ilus ja maitsev tort!”

Kokkusõttes läks aga kõik nii nagu minema pidi – isegi peigmees jõudis omal jalal altari ette :).
Pruut meenutab, et pulmapäeval jalutas ta peotelki, et vaadata kas kõik jookseb plaanipäraselt ning pulmakorraldaja kutsus ta enda juurde, et midagi näidata. Esimesed mõtted olid peas, et mis nüüd toimub. Mis nüüd valesti on. Ja siis nägi, et pruudikimp on üleni sirelitest. “Sirelitest, mida ma tolleks hetkeks enam ei lootnudki saada. See oli see moment, kus ei olnud piisavalt sõnu, et öelda, mida tunnen.”
Kõige liigutavamad hetk oli pruutpaari jaoks käsikäes altari ette kõndimine ja see tunne, mis tabas, kui sõrmused olid lõpuks sõrmes. “Siis tekkis selline vabanemise (jah, vabanemise) tunne, et nüüd naudi pidu, sest see kõige stressirikkam koht on tehtud!”

Külalistele jäi kõige rohkem meelde tseremooniameister ja üllatusesineja Marju Länik. “Ise meenutame kogu pidu suure heldimusega. Huumoriga mõtleme ka selle peale, kuidas meie vanem tütar kibeles väga lilleneiuna lilleõisi viskama, aga poole teekonna pealt nuttes tagasi jooksis, sest rahvamass oli tema jaoks nii hirmutav.”

Tulevastele pruutpaaridele soovitab pruutpaar, et olge valmis mõningateks kompromissideks ja asi läheb emotsionaalselt palju kergemalt. Kui teil on väikesed lapsed või aega vähe, siis võtke pulmakorraldaja algusest peale.

“Soovime öelda suur aitäh kõigile, kes meie pulmapäevale kaasa aitasid. Kõik meie külalised – nemad tegid peo nii heaks nagu see oli. Meie vanemad. Pruudi vend ja vennanaine. Ja loomulikult inimesed, kes meisterdasid riided, kaunistused, tegid pruutpaari ilusaks, mängisid muusikat, juhtisid õhtut, jäädvustasid peo fotole, peopaiga personal ning inimesed, kes seda kõike koos hoidsid – pulmakorraldajad. Ausalt, kui sul on pulmakorraldajad, siis pruutpaar saab inimestega juttu rääkida, tantsida ja pidu nautida!”