“SUUR aitäh kogu korralduse eest. Kui ma tavaliselt tahan alati kõigel silma peal hoida, et näha kuidas asjad kulgevad, siis sellel päeval ma lasin vabalt minna. Eks see oli see teadmine, et “meie päev” on heades kätes ja kulgeb ilma suuremate viperdusteta. Ja nii oligi! Ainuke stress oli mul sel päeval oma pisikese kõne esitamine Pierrele meie külaliste ees ja peale seda võis pidu alata! Külalistelt saime ka palju tagasisidet. Oli neid, kes olid sel suvel juba päris mitmes pulmas käinud, kuid ütlesid, et meie oma oli kõige ilusam ning iga detail oli läbi mõeldud.” – andis pruutpaar tagasisideks.

Miks ja kuidas otsustasite abielluda?

Enne abiellumist olime teineteist juba 10 aastat tundnud ning 6 aastat koos elanud. Meie suhte algusaastatel elasime mõnda aega kumbki oma riigis. Ühel hetkel võtsime vastu otsuse kolida kuhugi kolmandasse kohta – Londonisse. Sealt viis meid elu aga Pariisi ja kuidagi siis loksus kõik paika ning saabus tunne, et siit edasi võiks vaikselt abieluranda sõuda.

Nii siis viis Pierre mind ühel päikselisel pühapäeval Pariisi läheduses asuvasse metsatukka jalutama. See pidi olema tavaline pühapäevane looduses käik, mis aga kulmineerus tema ettepanekuga ning spontaanse lõunaga, kust ei puudunud ka klaasike šampanjat. Mõlemad olime seejuures sellised väga “pühapäevased” – dressides ja ei mingit meiki või muud taolist. Aga kõige paremad hetked elus ongi spontaansed! 

Kui pikk oli teie pulmade planeerimise protsess?

Kui me olime oma otsuse teinud leivad ametlikult ühte kappi panna, siis organiseerimine toimus võrdlemisi kiiresti ning vähem kui aasta pärast kosimist tähistasimegi juba koos oma sõprade ja perega meie ametliku kooselu algust.

Mis oli teie pulmade visioon/teema? Kuidas te ideed ellu viisite? 

Kuna elame hetkel Prantsusmaal, siis kindel plaan oli pidada pulmapidu Eestis ja siinses looduses ning soov oli, et koht ja pidu oleksid maalähedased. Esialgu olid sõelal nii mere- kui küüniteemalised pulmad. Peokohti sirvides ja otsides sai selgeks, et lihtsam on leida miskit mandril kui rannikul. Üheks kriteeriumiks oli ka peokoha suurus, sest külalisi oli oodata 120 ringis. Üks kindel soov oli ka pidada tseremoonia osa kuskil suurte puude keskel/all, mis sai ka teoks. 🙂 Ideid sai ammutatud Pinterest-st ja Pulmakorraldajaga arutades. 

Kas pidite tegema plaanides ka olulisi järeleandmisi?

Kuna paljud külalistest saabusid Eestisse lennukiga, siis otsustasime neid mitte liiga palju loksutada ning valisime peokoha küllaltki pealinna lähedale. Samuti, tulime vastu ka vanematele pereliikmetele, kelle jaoks kaugemale Eesti nurka sõitmine oleks võib-olla liiga väsitav olnud. Meie peamine eesmärk oli, et võimalikult palju kutsututest saaksid sellest päevast osa võtta.

Milline oli teie kingi- ja lillesoov külalistelt? Miks lahendasite selle küsimuse just nii?

Kingi osas läksime lihtsamat teed pidi ning pakkusime välja, et see võiks mahtuda pisikesse kastikesse peonurgas või saabuda üleüldse digitaalselt. Idee oli “kinkidega” oma mesinädalaid toetada. Sellel otsusel oli tegelikult üsna praktiline põhjus: kuna pidime tagasi Prantsusmaale lendama, siis erinevate kinkide kaasa võtmine oleks olnud üsna keeruline. 🙂

Rääkige enda pulmakoha valikust. Mis oli peamiseks kriteeriumiks valiku tegemisel? 

Pulmakoha riigina nägime alati Eestit ja soov oli, et peokoht oleks looduslähedane ning ehe, aga kust ei puuduks natukene ka luksust mõne detaili näol (joogid, toit, kaunistused). Oluline oli ka, et võimalikult paljud külalised saaksid meie peost osa võtta ning seega jäi oluliseks kriteeriumiks pealinna lähedus. Kindel soov oli ka, et soovi korral saaks kõik külalised ööseks jääda. 

Mida teeksite täna pulmade planeerimisel teisiti?

Tagantjärgi olen mõelnud, et võib-olla oleks saanud ka kuskil päris vabas looduses miskit korraldada ja kasutada natukene uhkemat peotelki. Nüüd on vist saadaval ka selliseid läbipaistvaid telke, sest sel hetkel me ei tahtnud kindlasti mitte neid tavapäraseid valgeid telke kasutada. Eks mõtteid koha ja kaunistuste osas oli erinevaid, aga paraku tuleb valida ainult üks. Ei jää muud üle, kui korraldada näiteks 5ndal pulmaaastapäeval uus pidu! 

Kõige liigutavam hetk pulmas? 

Mööda mõisapargi pisikest rada “altari” poole jalutamine ja nähes kõiki neid külalisi. Peoruumi saabumine, tunda ja näha, et kõik olid õnnelikud ning teadmine, et sellest tuleb üks megalahe ja unustamatu õhtu! Ja esimene grupitantsimine. Neid hetki oli tegelikult palju!

Mis hetked jäid teile ja külalistele enim meelde?

Paljudele eestlastele jäi meelde see pruutpaari saabumine tantsu ja servettide lehvitamisega. Välismaalastele meeldis see traditsiooniline viinapits. Paljud mainisid ka, et kõik oli nii hästi organiseeritud. 😉

Mille peale olite nõus pulmas kõige rohkem kulutama ning mille pealt olite nõus vajadusel kokku hoidma?

Algusest peale olime mõelnud, et kõige rohkem kulutame toidu ja veini peale. Kuna kaasa on prantslane, siis pidi see olema võimalikult heal asemel, lihtne, aga hea. Vähem oluline oli video ja igasugused pulmakingid külalistele, mis nagunii tihti kaovad peo käigus paljudel ära või on natukene kasutud.

Mida soovitate tulevastel pruutpaaridel pulmade planeerimisel kindlasti silmas pidada?

Mina isiklikult soovitan kasutada pulmakorraldajat! Ma olen alati arvanud, et pulmade korraldamine on üks suur stress, mille käigus pruudid väga palju alla võtavad ja lõpuks suure pingelanguse all poolest peost ilma jäävad. Pigem kulutada natukene rohkem, aga see-eest tunda ennast oma pulmas külalisena, et ei peaks pea laiali otsas oma kõige olulisemal päeval ringi jooksma.

Vaata veel ühte looduslähedast pulma Hiiumaal!